Kogu Etioopia areneb märkimisväärse kiirusega.  2010. aasta märtsis puudus regulaarne  võimalus naaberlinnadesse sõitmiseks.  Vihmaperioodil oli võimatu linnast linna liikuda. 150 kilomeetri läbimiseks kulus minimaalselt kuus tundi. Pingialused ja busside katused olid täis kanu ja reisijaid oli lubatust poole rohkem.

Täna on kõik  teisiti. Hiinlased on ehitanud korralikud linnadevahelised teed, iga  20 kilomeetri ulatuses on tasuta meditsiiniabi.  Haridussektori areng  ootab oma järge.

Maja, kus elasin kaks ja pool aastat tagasi, on mu koduks ka praegu.  Väga nostalgiline!! Meenub Laura  metsik näljatunne ja igatsus Eesti kõige lihtsama toidu järele. Polnud ühtki rooga, millega lahked majaomanikud  Laura meeleolu oleksid tõstnud. Etiooplaste võõrustamise ja  suurima  lugupidamise juurde kuulub kohv soola ja rohke võiga või näiteks kuus tundi tšillises kanapuljongis hautadud mitu kilogrammi väikesteks tükkideks hakitud sibul. Ka terved keedetud munad kuuluvad selle sousti  juurde.   Ühe käe sõrmedel võis lugeda toite, mida Laura söögikõlblikeks pidas. Kahe kuu menüü jaoks oli see ilmselgelt kesine.

Hildana, kelle vanemate majas ma nädalaks peatun, on tervisekeskuse juhataja. Temaga koos külastasin laupäeval  20 kilomeetrit Soddost  eemal üht tervisekeskust. Malaaria-, HIVi-, tuberkuloositestid ja lihtsamad vereanalüüsid ja kogu arstiabi üldse on tasuta.  Aktiivselt käiakse õppimas pereplaneerimist. Lastearvu piiramiseks on samad võimalused, mis meilgi Euroopas. Kõik see on alguse saanud viimaste aastate jooksul.  On piirkondi, kus kohalik traditsioon aeglustab selle kõigega kaasa minemast, eriti kui muutus puudutab pereplaneerimist. Lapsed Etioopia kultuuris on oma vanemate pensionisammas ja kui pole lapsi, siis on ka vanemate elu vanaduspõlves raskendatud. Töökus, tänulikkus ja lugupidamine oma vanemate vastu on kõige olulisem osa laste kasvatamisel.

MERLE