Terve viimase nädala koolipäevad mõjusid väga laastavalt. Meie kooli vastasmajast lahkus 29-aastane noormees, kes oli haigestunud malaariasse. Raske oli jääda ükskõikseks.

Kahe-kolme tunniga oli tänav ummistunud meestest, kelle nutt segunes häältega hoovist. Tegelikult polnud see nutt, vaid pigem ahastuse karjed. Midagi seesugust polnud ma varem kuskil kohanud. Vaatamata, et tegu oli mulle täiesti võõra inimesega, olid mu mõtted igapäevaselt leinal.

Mõtted elu ja surma üle olid juba igapäevased. Teades, et Jumal on siinsete inimeste elus olulised kohal, tekkis mul aina uusi küsimusi. Kas Jeesuse sõnum igavesest elust ei peaks meilt ära võtma ahastust? Enamik neist inimestest tänaval ja hoovis ei olnud sõbrad ega lähedased, vaid kogu selle linnaosa elanikud. Nad olid tulnud siia selleks, et seda leina jagada. Selles kultuuris ei sure keegi üksi ja lahkudes hoiab kätt alati kõige lähedasem inimene.

Mõtlesin valgetele ja meie kommetele. Toidukaussidele, mis on alati meie endi ees. Mõtlesin oma emale, kes oli lahkudes üksi haiglas, ja oma isale, kes 8 aastat peale oma naise surma asetas ikka veel surmakuupäeval küünalt aknalauale.

Kõige esimesed päevad ei suutnud ma mõista selle tseremoonia sügavust ja tähtsust. Teadsin teoorias leinaja kõrval olemise tähtsusest, aga polnud seda reaalsuses kogenud. Ka esimesed päevad ei mõstnud, miks peaks poole linna elanikud kogunema tänavale selleks, et võõra inimese lähedastele kaastunnet avaldada.

Nüüd, kui see on kestnud nädal, tunnen, et mu südameni on jõudnud mõistmine selle kultuuri leinast. Alati Aafrikasse saabudes rõõmustasin oma sõrmi nendega ühisesse kaussi pannes. See on mulle alati midagi kõige meeldivamat. Igatsen seda kodus olles ülekõige. Selles kultuuris on jagamises täielik siirus ja osadus. Hakkasin lõpuks mõistma seda pikaajalist nuttu tänaval.

Sama mõistmatu, kui mulle näis leinav rahvamass, on etiooplastele meie kultuuris levinud enesetapp ja depressioon.

Sain mõni tund peale seda nädalat tunda rahu ja mõista siinset leina, kuni olin uue ja suurema küsimuse ees, et otsida jällegi siinsele traditsioonile vastust, miks?

MERLE

Leinatelk viimasel päeval

Leinatelk viimasel päeval

Leinatelk viimasel päeval

Leinatelk viimasel päeval