MTÜ Damota juhatus
Merle Voola

Sündinud: 1969
Haridus: 1996 Tallinna Kunstiakadeemia
2010 Tartu Kõrgem Usuteaduste Seminar
2011 Training Christians for Ministry Institute, Austria, magistriõpe

Lihtsalt Eestis, oma kodus, ainult endale elades, ei oska ma õnnelik olla. Ka aeg oli selleks küps, sest mu laps sai üleöö täiskasvanuks. Tema iseseisvumist kiirendas kindlasti ka minu igatsus vabatahtlikuna Aafrikasse sõita.

Esmakordselt Etioopiasse minnes, polnud mul aimu, et iga naise kohta on 6,2 last ja ühes klassis on lapsi 70. Ka ei teadnud seda, millise innukusega nad õppida soovivad ja et igas peres kõigile lastele haridust anda pole võimalik. Üllatusin selle maa ilust, inimeste sõbralikkusest. Seal olles selgus väga kiiresti, et eestlastel on etiooplastelt väga palju õppida. Veendusin esimesega kuuga, et parim viis pääseda oma olematutest muredest, on ANDA OMA KÜLLUSEST!

Tagasi tulles sain kiiresti aru, et igal eestlasel on palju oskusi mida võiks jagada. Väga kiiresti saime kokku hulga sõpru, kellel oli sama igatsus.

Märts, aprill 2010 www.etioopias.blogspot.com
Oktoober, november 2010 www.etioopia.blogspot.com

Laur Lilleoja
Sündinud: 1984
Haridus:    2008 Tallinna Ülikool, bakalaureusekraad sotsioloogia erialal
2010 Tallinna Ülikool, magistrikraad sotsioloogia erialal
alates 2010 T
allinna Ülikool, sotsioloogia eriala doktoriõpe

Olen 30-aastane, erialalt sotsioloog ja õnnelikus abielus. Elu on pakkunud mulle suhteliselt palju võimalusi kogeda erinevaid kultuure ja näha kaugeid maid ning ikka ja jälle olen tabanud ennast mõttelt, et inimesed on kõikjal, olgu siis Nepaalis, Keenias, Guatemalas, Ecuadoris, Kuubal või kus iganes, tegelikult ikka väga sarnased. Kuid nagu me kõik teame, ei kehti sama tingimuste kohta, mida elu inimestele pakub. Vaesus piirab miljardite väljavaateid helgemaks tulevikuks. Nii Kesk-Aafrika, kui ka näiteks Amazonase maapiirkondades reisides hakkas mulle eriti silma koolide keskne koht külades. Ilmnes, et kohalikud peavad haridust üheks väheseks võimaluseks, kuidas nende lapsed võiksid pääseda vaesuse-tsüklist. Kui nüüd Merle pakkus võimalust osaleda Damota tegemistes, siis nõustusin kohe, sest ühelt poolt olin ammu soovinud reaalselt mõnes abiprojektis osaleda ning teiselt poolt ühtis hariduse-edendamine minu arusaamaga tegevusest, millel on tõesti ka pikaajalisem mõju. Usun, et antud projekti raames on mul ka endal väga palju õppida, eriti nähes sealsete inimeste elurõõmu, mis on vaatamata välistele raskustele oluliselt tõelisem, kui see mida me oma lääneliku heaolu keskel oskame tunda.