Eestis oleme aasta läbi suve või kevade ootuses. Teame, et sügisele järgneb talv ja oleme valmis seda vastu võtma nii lumega kui ka lumeta. Igat moodi on hea. Kui talv on valge, on hästi ja kui lund ning miinuskraade pole, on ikka hästi, sest suur hulk kütteraha jääb millegi muu tarbeks.
Ometi on miljoneid inimesi, kes kogevad reaalselt olukorda, kus oodatud aastaaega ei tulegi, jäädes niimoodi ilma mitte ainult toidust, vaid ka joogiveest. See on olukord, millest väljapääsu ei paista olevat – Etioopias tähendab põud puudust ja nälga, mille tulemuseks on tihti surm või rasked surmaga lõppevad haigused.
Täna on Etioopia silmitsi aastakümnete ühe tõsisema põuaga, kus üle 10,2 miljoni inimese vajab toiduabi. Ilmastikutingimuste tõttu halveneb olukord ka järgnevatel kuudel. Ära on jäänud kaks vihmaperioodi juuni ja septembri vahel. See on laastanud toimetulekut ja suurendanud alatoitumust üle riigi. Hinnanguliselt vajab 435 000 last ägeda alatoitluse ravi. Enam kui 1,7 miljonit last, rasedat ja imetavat naist vajab täiendavat toiduabi. Rohkem kui 5,8 miljonit vajab erakorralist vett, kanalisatsiooni ja hügieeni võimalust. Veepuudus tõstab esile ka hügieeniküsimusi, mis puudutab rahva tervist, sealhulgas levivad sügelised. Põud mõjutab ka laste kooliskäimist. Rohkem kui kahte miljonit last ohustab koolist väljalangemine, 3000 kooli ohustab sulgemine. See on suurendanud laste kaitsetust ja haavatavust, vägivalda, ärakasutamist, varajast abielu ning inimkaubandust.
2014. aasta sügisel kuulsime esmakordselt ka meie Etioopias algavast põuast. Vahele oli jäänud üks vihmaperiood, aga järgnevatele kuudele see erilist mõju ei avaldanud. Olime vihma ootuses ja nägime kuuetunniseid veejärjekordi, mis rääkisid enda eest. Järjekordade kõrval keegi janusse ei surnud. Tundus, et see oli naistele raskest päevatööst ja teekonnast puhkuseks. Omavahel räägiti külauudiseid.
Aasta pärast oli olukord teine. 2015. aastal oli vahele jäänud ka teine talv ehk vihmaperiood.
Meilt, kes me oleme olnud viimased kuus aastat Aafrikas igal aastal uute, üllatavate olukordade keskel, küsitakse tihti plaanidest pikemas perspektiivis. Mida teete aasta pärast või järgmisel sügisel? Seal aga ei tundu mõistlik liigselt päevi planeerida. Lõpptulemus on sageli siis plaanitust parem.
Nii alustas 2014. a sügisel Tallinna Kunstigümnaasiumi õpetaja Liane Rohtmäe projektiga, mis kaasas õpilasi Etioopiast ja Eestist. Etioopia koolisüsteemis puuduvad loovust arendavad õppeained ja seda just vahendite puuduse tõttu. Lianel oli mõttes teha koos lastega särkidele linoollõike trükkimist. Kuna Etioopia lastel napib ka riideid, said need kaks eesmärki ühendatud. Tekkis mõte teha koostööd Etioopia ja Eesti õpilaste vahel. Oli huvitav näha kahe väga erineva keskkonna laste tööprotsessi ja selle tulemusi.
Tallinnas valmistasid õpilased linoollõikes trükiplaadid, millega kanti Aafrika lastele mõeldud T-särkidele tõmmised. Chora kooliõpilastele valmisid kingituseks kümned uhked T-särgid. Sellest sai omakorda alguse mõte Tallinna ja Soddo laste enda tööde abil sealses kriisiolukorras midagi teha.
Kogemus tõestas taas, et ei oma tähtsust, kus me oleme sündinud – andeid on meile kõigile jagatud võrdselt. Seda on laste töödelt selgelt näha. Samuti on kindel, et iga väiksemgi tegevus, suunav hoolimine ja tunnustus aitab sealsetel ja siinsetel lastel suurendada eneseusku ning muuta elu tulevikus paremaks.
30. maini on Viru keskuse 4. korruse koridorgaleriis avatud näitus Etioopia Chora kooli ning Tallinna Kunstigümnaaasiumi õpilaste graafiliste töödega. Neid töid on võimalik ka endale soetada. Nii toetad Etioopia koolilaste õpinguid, koolivormi, õpikute ning igapäevase kerge koolilõunaga.
Merle Voola, MTÜ Damota
