Miks ühiselamu?

Miks ühiselamu?

by | veebr. 4, 2024 | Blog, Kultuur, Projektid

2021 aastal sattusid kaks Eesti noormeest Joonatan Lepik ja Martin Ruumet koos kohaliku pastori Dawit Gudunoga külastama Mana Ja Manša hõime. Pastor Dawit Gutuno oli külastanud seda piirkonda juba paar aastat. Mana ja Manša hõimu rahvad elavad täielikus islotasioonis. Nende hõimude tume minevikupärand, veel umbes 100 aastat tagasi esinenud kannibalism, on tekitanud olukorra, kus nende kodupiirkonnas on hariduse omandamine võimatu. Põhjuseks on põlgus ja tagakiusamine naaberhõimude poolt. Kuna kohalike hulgas pole ka reisimine ühest piirkonnast teise kombeks, jääb see pärand nendega seotuks. Hõimude tagakius oli ka üheks põhjuseks, miks pastor Dawit otsustas just sinna piirkonda suunata oma evengeelse töö.

Aafrikas on juurdnud traditsioonide murdmine äärmiselt keeruline ja aeganõudev. Etiooplased ise lausa jagavad traditsioonid kasulikeks ja kahjulikeks. Äärmuslik vihkamine on juurdunud ka kirikusiseselt. Näiteks ei kasuta keegi kirikupinki, kuhu on istunud Mana ja Manša hõimu inimesed. Vaen on nii tugev, et pink lihtsalt põletatakse pärast nende kasutamist. 2008 aastast on riiklikult käivitatud mitmeid projekte, et muuta iganenud harjumusi. Tänapäeval on Mana ja Manša hõimud põllupidajad ja saavad oma elu korraldamisega kenasti hakkama. Ometigi juurdepääs nende hõimude juurde sisuliselt puudub, lähim asula on 2-3-tunnise jalgsimatka kaugusel. Riigil puudub võimekus sinna piirkonda koolimaju ehitada, sest puudub igasugune infrastruktuur.

Ainuke võimalus anda ka nende hõimude lastele haridus, on tuua nad oma kodukohast eemale internaatkooli ehk ühiselamusse. Oleme 14 aastat tegutsenud Soddos, Lõuna-Etioopias. Soddo asukoht on piisavalt kaugel tagakiusatud hõimude asupaigast, et takistada üldist põlgust ja kiusamist. Ühiselamuprojekt saigi loodud eesmärgiga anda tagakiusatud Mana ja Manša hõimude lastele võimalus koolihariduseks.

Ühiselamu ehituse protsess

Ühiselamu ehituse protsess

by | jaan. 5, 2022 | Avaleht 1, Blog, Projektid

Mana ja Manša hõimude tütarlaste ühiselamu ehitus on hoogsalt alanud. Valminud on territooriumi aed, vundament, veeühendused, kanalisatsioon. Ehituse protsessis on tunda Jumala juhatavat kätt. Oleme vaimustunud, et protsess on alanud üllatusliku sujumisega.

Projekti ülevaataja koha peal on meie koostööpartner pastor Dawit Guduno.  

Varsti alustab Sodos kooliteed 20 esimest noort neiut nendest hõimudest. Kooliaasta algab septembri keskel ja koju esimesi tunnistusi näitama minnakse siis veebruaris, kuu kodudes ja tagasi kooli teiseks poolaastaks, mis kestab juuni lõpuni.

Dawit Guduno on Lõuna-Etioopia evangelist, kes on pühendanud oma elu hõimurahvaste evangeliseerimisele. Tema südamesoov on parandada haridusele juurdepääsu neis piirkondades, kus pole vajalikku infrastruktuuri ega elektrit ning  kaugemalasuvasse kooli pääseb ainult jala, võttes aega mitu tundi. Sattusime temaga koos 2019. aastal Mana ja Manša hõimude juurde. Olukord puudutas kõiki, kes seda piirkonda külastasid.
Oleme MTÜ Damotas südamest tänulikud iga kaasamõtleja ja toetaja eest. Uued algused on meid kõiki ees ootamas, nii armsal kodumaal Eestis, kui ka kaugel Etioopias.
Ühiselamu aasta ligikaudne kogukulu on lapse kohta 215.- eurot, selles sisaldub kahe kasvataja/õpetaja töötasu, laste kolm sooja toidukorda, muu majapidamiskulu. Lastel on samas majapidamises võimalus pesta pesu ja ennast. Ühiselamusse tuleb söögiruum/elutuba kahekümnele õpilasele söögilauaga  ning õhtuses  osaduses viibimiseks. Eraldi on kaks magamisruumi.
Mõelgem koos neile kaugetele ja sügavatele vajadustele ja võimalusel toetagem südame järgi toe vajajaid, jätkame ka nendele lastele isiklike toetajate otsimist.
Vaata videoklippi ehituse senisest protsessist

Koolihariduse vajadusest täpsemalt saime teada pastor Dawitiga läbi viidud intervjuust.

Pikakasvuline ja siledanahkne rahvas, rahvas, keda kardetakse ligidal ja kaugel, rahvas, kes on vägev ja vallutaja, kelle maad jõed uhuvad. Jesaja 18 

Kas etiooplased usuvad Jumalat? 

Jah.

Miks etiooplased Jumalalt abi ei küsi? 

Etiooplased on uhke rahvas, nad ei ole kunagi olnud koloniseeritud, pole alandlikud Jumala ees, nende usk pole korrektne. Jumal ei tööta nendega. Eesmärk – inimesed peavad pöörduma nägudega Jumala poole, me peame muutma mõtlemist piibli järgi. Töötame palju, õpetame neid, et anda kvaliteetne haridus. Nad peavad õppima Jumalat paremini tundma.

Kas sa tead midagi Eestist? 

Tean – kunagi oli üks sõber Eestist. 

Kui käid Sodos ringi, näed, et vaesust on igal pool, paljud inimesed vajavad abi. Miks sa otsustasid toetada just Mana ja Manša hõime? 

Minu süda kuulub nendele hõimudele. Neil pole mitte mingisuguseid õiguseid. Tauro piirkonna rahvas on nad välja tõrjunud, sest piirkonnas, kus hõimud elavad, olid inimesed põlvkondi tagasi inimsööjad. Olen sinna saatnud evangeliste, et Tauro inimesed oma suhtumist muudaksid. Tahan tuua hõimud rahva sekka kirikuõpetuse kaudu, et nad ei tunneks ennast tõrjutuna. 

Kuidas aitab Etioopia valitsus vaeseid, kuidas töötab sotsiaalministeerium?

Etioopias on rohkem kui 85 hõimu. Valitsus ei suuda kõike seda hallata – korruptsioon, sõda, nälg, põud, veepuudus. Valitsus teeb väiksed asju, mõnikord antakse 15 kilo maisi, mõnes kohas tuuakse veevõtukoht lähemale, mis on ka suur asi. Minu isa, kes on praegu 100-aastane, pidi vett tooma kümne kilomeetri kauguselt. 

Kuidas abistab Wolaita kohalik valitsus oma vaeseid?

Wolaita valitsusel pole õigusi, Etioopia valitsus ignoreerib neid, sest piirkond on vaene. Valitsus abistab rikkaid piirkondi, kust tuleb riigile raha. 

Miks valisid Mana, Manša hõime toetama just need inimesed, kes juba toetavad Sodo õpilasi?

Teist valikut polnud ja nad jäid mulle silma, seega pöördusin nende poole. 

Kuidas suhtub etiooplane valgesse välismaalasesse? Kas ta mõtleb, mis emotsioonide või tunnetega jagab välismaalane seda, mida siin koges?

Oleneb inimesest. Tänavainimesed mõtlevad ühtmoodi ja teised, haritud inimesed, mõtlevad teistmoodi. Abi vajab kogu maa!

 

Esimesed toetuspakid vastsündinutele

Esimesed toetuspakid vastsündinutele

by | nov. 6, 2013 | Projektid

Aasta on möödas, kui külastasin Soddost 10 kilomeetrit eemal asuvat Telbo kliinikut. Kuulsin, kui raske on kultuuri traditsioone muuta ja juurutada harjumust lapsi ilmale tuua turvaliselt haiglas. Üheks suuremaks takistuseks on õnnistuse kadumine haiglas sünnitades. Ka puudub enamusel võimalus osta lapsele mähkimiseks lina. Selleks kasutatakse täiskasvanute vanu riideesemeid.

Kliiniku juhataja Hildana Dawit oli mures, sest sünnitajate abipakid olid lõpukorral. Toetuspakk on suureks motivatsiooniks, et muuta kohalikku traditsiooni.

Sel nädalal saime kohalikule Soddo kliinikule üle anda esimesed abipakid. Kohalike nõuandeid järgides sai Eestis kootud või heegeldatud mütsike, mähkimislina ja seep pakitud kilekotti koos paberil õnnesoovidega ja lipikuga, millele paki saaja märgib oma andmed. Küsisime haiglas, mis saab, kui emal piima pole. Selle küsimuse peale saime hämmastava vastuse.

Kui perre sünnib esimene laps, siis naise ema või lähim naissugulane võtab noore ema koos beebiga oma majja. Kolme kuu jooksul ei ole emal ühtki muud kohustust, kui ainult toita ja pesta oma beebit. Selline hoolitsus välistab igasuguse kõrvalise mure ja ka selle, et emal piima ei jätkuks. Meie aga ei suutnud vastusega leppida ja kordasime oma küsimust edasi. Vastus oli aga meile levinud arusaamale raskesti mõistetav. Selliseid olukordi tekib väga-väga harva ja emapiima puudumine tähendab vastsündinud lapse surma.

MERLE

Kliiniku juhataja Hildana Dawiti tööülesannete hulka kuulub kohalikes arendada harjumust oma beebid turvalises keskonnas ilmale tuua. Keskmist eluiga etioopias mõjutab just kuni 5 aastaste laste suremus. Ühendus haiglaga, mis lapse sündimisel emale jääb võib osutuda lapse ellujäämisele vägagi tähtsaks. Paljudele naistele on sünnitamine esimene kontakt tervishoiuasutusega. Siit saab alguse ema usaldus meditsiini vastu, mis tagab paremad võimalused lapse ellujäämisele tulevikus. Haiglas sünnitamisel on veel oluline koht kaasa saadud informatsioonil pereplaneerimiseks. Sünnitusabi ja erinevad vahendid pereplaneerimiseks on tasuta kättesaadavad kõigile.

Kliiniku juhataja Hildana Dawiti tööülesannete hulka kuulub kohalikes arendada harjumust oma beebid turvalises keskonnas ilmale tuua. Keskmist eluiga etioopias mõjutab just kuni 5 aastaste laste suremus. Ühendus haiglaga, mis lapse sündimisel emale jääb võib osutuda lapse ellujäämisele vägagi tähtsaks. Paljudele naistele on sünnitamine esimene kontakt tervishoiuasutusega. Siit saab alguse ema usaldus meditsiini vastu, mis tagab paremad võimalused lapse ellujäämisele tulevikus. Haiglas sünnitamisel on veel oluline koht kaasa saadud informatsioonil pereplaneerimiseks. Sünnitusabi ja erinevad vahendid pereplaneerimiseks on tasuta kättesaadavad kõigile.

Kui perre sünnib esimene laps siis naise ema või lähim naissugulane võtab noore ema koos beebiga oma majja.

Kui perre sünnib esimene laps siis naise ema või lähim naissugulane võtab noore ema koos beebiga oma majja.

Haigla personal koos vastsündinuga

Haigla personal koos vastsündinuga

Eestis kootud või heegeldatud mütsike, mähkimislina ja seep, pakitud kilekotti koos paberil õnnesoovidega ja lipikuga millele paki saaja märgib oma andmed.

Eestis kootud või heegeldatud mütsike, mähkimislina ja seep, pakitud kilekotti koos paberil õnnesoovidega ja lipikuga millele paki saaja märgib oma andmed.

Paar tunnikest, et hoolida!

Paar tunnikest, et hoolida!

by | märts 14, 2013 | Projektid

Kui oktoobris Etioopias olles vastsündinud beebide ja nende emade olukorda nägin, kirjutasin blogisse lühikese jutu. See tundus tõesti ainus ja vähim, mida üldse selle teadmisega peale hakata. Beebid, kes haigla tingimustes ilmale tulevad, on justkui õnnesärgis sündinud. Päris valmis õmmeldud õnnesärki nad haiglast ei saa, küll aga lina, mis jahedate öödega keha temperatuuri hoida aitab. Linaga koos antakse beebile ka väike mütsike, mis on samuti väga vajalik. Kuulsin kliiniku juhtajalt, kes oli meeleheitel, et mütsike ja lina on viimased, mis on järgi jäänud… Tema tööülesannete hulka kuulub ka kohalikes maaelanikes arendada harjumust oma beebid turvalises keskkonnas ilmale tuua.

Keskmist eluiga, (56 aastat) mõjutab just kuni 5-aastaste laste suremus. Ühendus haiglaga, mis lapse sündimisel emale jääb, võib osutuda lapse ellujäämisele vägagi tähtsaks. Haigused, mis Etioopias levivad, on just lastele eriti ohtlikud, sest varajased sümptomid jäävad vastupidiselt täiskasvanule lapse poolt kirjeldatuna napiks. Samuti kõrge palavik, mis külmade ööde tõttu on tavaline, on just väikelastele väga saatuslik. Paljudele naisetele on sünnitamine esimene kontakt tervishoiuasutusega. Siit saab ka alguse ema usaldus meditsiini vastu, mis tagab paremad võimalused lapse ellujäämisele. Haiglas sünnitamisel on veel oluline koht kaasa saadud informatsioonil pereplaneerimiseks. See kõik toimib väga hästi, kui natuke saaksime kaasa aidata.

Nüüd, kui olin Eestisse tagasi tulnud, sattusin Tallinna Ülikooli tudengite õhtule. Egle Hollmann oli tudengitele rääkinud Etioopia beebide olukorrast ja koos otsustatigi kududa mütskesi, mis vastsündinud on beebidele väga vajalikud. Loe www.etioopia.ee 5.detsembri postitust.

Kel on huvi ja poolikuks jäänu lõngakera, võib edukalt leida sellele väga tähendusliku otstarve!

MERLE

Tervisekeskus

Tervisekeskus

by | nov. 5, 2012 | Projektid

Kogu Etioopia areneb märkimisväärse kiirusega.  2010. aasta märtsis puudus regulaarne  võimalus naaberlinnadesse sõitmiseks.  Vihmaperioodil oli võimatu linnast linna liikuda. 150 kilomeetri läbimiseks kulus minimaalselt kuus tundi. Pingialused ja busside katused olid täis kanu ja reisijaid oli lubatust poole rohkem.

Täna on kõik  teisiti. Hiinlased on ehitanud korralikud linnadevahelised teed, iga  20 kilomeetri ulatuses on tasuta meditsiiniabi.  Haridussektori areng  ootab oma järge.

Maja, kus elasin kaks ja pool aastat tagasi, on mu koduks ka praegu.  Väga nostalgiline!! Meenub Laura  metsik näljatunne ja igatsus Eesti kõige lihtsama toidu järele. Polnud ühtki rooga, millega lahked majaomanikud  Laura meeleolu oleksid tõstnud. Etiooplaste võõrustamise ja  suurima  lugupidamise juurde kuulub kohv soola ja rohke võiga või näiteks kuus tundi tšillises kanapuljongis hautadud mitu kilogrammi väikesteks tükkideks hakitud sibul. Ka terved keedetud munad kuuluvad selle sousti  juurde.   Ühe käe sõrmedel võis lugeda toite, mida Laura söögikõlblikeks pidas. Kahe kuu menüü jaoks oli see ilmselgelt kesine.

Hildana, kelle vanemate majas ma nädalaks peatun, on tervisekeskuse juhataja. Temaga koos külastasin laupäeval  20 kilomeetrit Soddost  eemal üht tervisekeskust. Malaaria-, HIVi-, tuberkuloositestid ja lihtsamad vereanalüüsid ja kogu arstiabi üldse on tasuta.  Aktiivselt käiakse õppimas pereplaneerimist. Lastearvu piiramiseks on samad võimalused, mis meilgi Euroopas. Kõik see on alguse saanud viimaste aastate jooksul.  On piirkondi, kus kohalik traditsioon aeglustab selle kõigega kaasa minemast, eriti kui muutus puudutab pereplaneerimist. Lapsed Etioopia kultuuris on oma vanemate pensionisammas ja kui pole lapsi, siis on ka vanemate elu vanaduspõlves raskendatud. Töökus, tänulikkus ja lugupidamine oma vanemate vastu on kõige olulisem osa laste kasvatamisel.

MERLE