Melesse
Melesse oli rõõmus poisike, kes sündis armastava pere keskele. Ta isa oli teistkordselt abielus ja ema esimest korda. Melesse armastas koduküla punase saviga kaetud tänavatel mängida kättesaadavast materjalist kokkuveeretatud jalgpalli nii et tolmupilved ülal ning võistelda naabripoistega osavusmängudes.
Ühel päeval jäi aga Melesse haigeks ja mitte lihtsalt, vaid lastehalvatusse. Selle tulemusel kaotas üks ta jalgadest liikumisvõime. Puuet peetakse Etioopias needuseks või karistuseks vanemate pattude eest. Seega puuetega inimesi häbenetakse ja sageli hoitakse neid kui loomi teiste inimeste eest varjul. Melesse ei tahtnud endale sellist saatust, ta teadis, et selleks, et liikuda, vajab ta karke, sest kohalikust materjalist tehtud murdusid kiirelt.
Poiss oli kuulnud, et Soddo Christian Hospidalis on talle vajalikud kargud olemas. Ta kauples end ühe sinnasõitva sõiduki katusele ja jõudiski õnnelikult haigla ukse taha. Aga sinna sisse saamine polnudki nii kerge, kui ta arvanud oli. Kuna ta oli sõidust räpane, ei nõustunud valvur teda haigla territooriumilegi laskma. Melesse oli aga sihikindel ja otsustas, et ei lähe enne kodukülla tagasi, kui on kargud saanud. Päeval korjas ta raha kerjates ja ikka ja jälle üritas ta sisse saada, kuid tulutult.
Siis ühel päeval nägi ta haigla hoovis valget inimest ja hüüdis väravavahi poole pöördumise asemel teda. Poiss kutsutigi sisse ja lisaks karkudele tehti talle ka operatsioon. Poisi pere oli ilmselt tundnud kergendust poisi lahkumisest ja ei tundnud tema vastu mingit huvi. Kuigi Etioopia traditsioonis on haiglas olevat inimest toetamas tavaliselt kogu pere, veetis poiss kolm kuud haiglas uhkes üksinduses. Kui operatsioonist taastumise aeg möödus, kauples ta end veel veidikeseks haiglasse, sest teadis, et kodus teda ei oodata. Lõpuks tuli siiski aeg koju minna. Kohalik arst ütles talle enne, kui ta lahkus: „Palveta, et leiaksin sulle töö, ja tule kolme kuu pärast kontrolli, loodame, et selleks ajaks on mul sulle midagi.“
Kui Melesse kolm kuud hiljem haiglasse naases, saigi ta tööd arstide inventari desinfitseerijana. Etioopias on 84 dialekti ja ühine keel amhara, arstid aga mõistsid vaid inglise keelt. Poiss otsustas endale helge tuleviku kindlustamiseks selle ära õppida. Tema esimesed konarlikud katsetused rääkida leidsid teiste kohalike töötajate halvakspanu. Öeldi, et ära sega arste, kui sa rääkida ei oska. Melesse teadis aga, et koos Jumalaga on ta tugev ning ta ütles: „Ma saan olema see, kes sulle kolme aasta pärast inglise keelt amhara keelde tõlgib.“ Talle anti tema usu kohaselt.
Tänaseks päevaks on Melessest saanud 27-aastane puuetega inimeste elujärje parandamise entusiast. Ta kogus enda juurde 30 tänavatel kerjamas ja kodudes loomana peetavaid puuetega inimest. Koos nendega läks ta Soddo linnavalitsusse, kust küsis neile tasuta ruumid elamiseks ja tegutsemiseks. Nad said kaks angaari: ühe meestele ja teise naistele. Mehed valmistavad karke, mida transporditakse ka Hawassasse ja teistesse linnadesse, renoveerivad mööblit, teevad punutisi ja parandavad ratastoole. Naised küpsetavad näkse ja valmistavad müügiks maitsestatud seemneid.
-
Eelmise saj. ratastoolid taas kasutuskõlblikuks
-
Ratastoolide ümbertöötlus
-
Käepärastest vahenditest mootorsõidukid
-
Käimisraamid haiglale
-
Magamistuba
-
Karkude valmistamine
-
Naiste töötuba
-
-
Päevateki õmblus, müügitulu naistele, kes pere poolt hüljatud
-
Naiste hoone magamise asemed
Nii innuga ja korralikult töötavaid inimesi kohtasime Soddos esmakordselt. Tavapildis tundub linna elu kulgevat aegluubis. Sealsete inimeste silmad aga säravad, käed käivad kiirelt ja suu on naerul. Meeste maja vajaks veepaaki, sest alt jõe äärest on puuetega inimestele vee tassimine väga vaevarikas, selle rajamiseks kuluks 300 eurot.
Puuetega naiste majas kohtasime ka puudega 2-aastase lapse ema, kelle laps lebas voodis valgete linade vahel ja oli ümbritsetud ikoonidest. Kohalikud keelduvad emale elamispinda üürimast, sest tal on puudega laps, seega elab ta lapsega seal. Lisaks on emal song, mille operatsiooniks tal raha pole, mille maksmus on aga 130 eurot. Melesse on oma tänaval veedetud päevi meelde tuletades endale adopteerinud tänavalt ka kaks poissi, kelledest üks on ülikoolis, teine põhikooli klassi parim. Üks neist sattus tänavale, kuna ema abiellus uuesti ja uus mees poissi ei soovinud, seega aeti ta kodust välja, kus Jumal Melesse temani juhatas.
Melesse eesmärk on kogu Etioopiasse rajada puuetega inimeste keskused, et nii võimaldada neile inimväärne elu ja võimalus ise enda eest hoolt kanda.
Melesset tabas haigus, aga see ei olnud tema jaoks mitte õnnetus, vaid Jumala poolt antud võimalus end ümbritsevat maailma paremaks muuta. Koos Jumala ja oma sihikindlusega on ta tegemas suuri tegusid.
Mis takistab Sind maailma paremaks muutmast …