2021 aastal sattusid kaks Eesti noormeest Joonatan Lepik ja Martin Ruumet koos kohaliku pastori Dawit Gudunoga külastama Mana Ja Manša hõime. Pastor Dawit Gutuno oli külastanud seda piirkonda juba paar aastat. Mana ja Manša hõimu rahvad elavad täielikus islotasioonis. Nende hõimude tume minevikupärand, veel umbes 100 aastat tagasi esinenud kannibalism, on tekitanud olukorra, kus nende kodupiirkonnas on hariduse omandamine võimatu. Põhjuseks on põlgus ja tagakiusamine naaberhõimude poolt. Kuna kohalike hulgas pole ka reisimine ühest piirkonnast teise kombeks, jääb see pärand nendega seotuks. Hõimude tagakius oli ka üheks põhjuseks, miks pastor Dawit otsustas just sinna piirkonda suunata oma evengeelse töö.

Aafrikas on juurdnud traditsioonide murdmine äärmiselt keeruline ja aeganõudev. Etiooplased ise lausa jagavad traditsioonid kasulikeks ja kahjulikeks. Äärmuslik vihkamine on juurdunud ka kirikusiseselt. Näiteks ei kasuta keegi kirikupinki, kuhu on istunud Mana ja Manša hõimu inimesed. Vaen on nii tugev, et pink lihtsalt põletatakse pärast nende kasutamist. 2008 aastast on riiklikult käivitatud mitmeid projekte, et muuta iganenud harjumusi. Tänapäeval on Mana ja Manša hõimud põllupidajad ja saavad oma elu korraldamisega kenasti hakkama. Ometigi juurdepääs nende hõimude juurde sisuliselt puudub, lähim asula on 2-3-tunnise jalgsimatka kaugusel. Riigil puudub võimekus sinna piirkonda koolimaju ehitada, sest puudub igasugune infrastruktuur.

Ainuke võimalus anda ka nende hõimude lastele haridus, on tuua nad oma kodukohast eemale internaatkooli ehk ühiselamusse. Oleme 14 aastat tegutsenud Soddos, Lõuna-Etioopias. Soddo asukoht on piisavalt kaugel tagakiusatud hõimude asupaigast, et takistada üldist põlgust ja kiusamist. Ühiselamuprojekt saigi loodud eesmärgiga anda tagakiusatud Mana ja Manša hõimude lastele võimalus koolihariduseks.